::Härma küülikud::

Kasvatame pikakarvalisi ja lühikarvalisi.

Näidis pildid pikakarvalistest :

Texel karvaga Sheltie karvaga Coronet ( otsa ees pööris)

Näidis pildid lühikarvalistest:

Teddy karvaga Teddy karvaga

Info Merisigadest :

Merisiga

Merisiga sobib esimeseks lemmikuks lastele ,kui ka neile täiskasvanutele kellel pole ennem lemmikut olnud .

Vanemad inimesed kes ei saa enam kassi või koera pidada või elavad kohas kus nende pidamine on raskendatud ,

siis neile on just merisead toredad seltsilised. Merisea pidamine on kordades odavam kui kassi või koera pidamine .

Hästi hoolitsetud merisiga võib elada 5-8 aastat ,vahel ka kauem Merisead on grupiloomad ja neid peaks olema

vähemalt 2 ,kui võtta 3-4 siis peab olema suurem ala kus nad saaksid vabamalt liikuda, ronida ja neil peab olema

ka pesad kuhu peitu minna.Neil on väga hea kuulmis- ja haistmismeel ,nad jätavad meelde kui nad saavad

midagi värsket head ja eelnevalt on sellele kilekoti või külmakapi lahti tegemis heli ,nende helide peale nad

hakkavad kohe vilistama ja tulevad puuri või aediku juurde .Omavahel sobivad kõige paremini kas emased

või lõigatud isane ja emane ( mitu emast) , kui võtta 2 isast siis peab puur või aedik olema pinnalt suurem ,sest nad

võivad aegajalt ikka kaklema mina ,see poiste värk , paremini lepivad kui nad on ühest pesast võetud ja

koos kasvanud või lõigatud. Merisead pole tegelikult süleloomad ja nad ei talu väntsutamist ( nt lapsed tassivad neid ) ,

samas kui maha istuda tulevad nad ise sülle ja naudivad kui neid paitada ja sügada .

Toas lahti olles nad närivad asju sama moodi kui küülikud ja neil pole harjumust teha oma toimetusi ühte kohta ,

nad teevad oma hädasi sinna kus juhtub ,seega on hea neid ikka pidada piiratud alal.

Omades merisiga on teil lihtsam ka oma puhkust planeerida ,sest neile on lihtsam leida hoidjaid .

Pildid soomääramisest :

Puuri või aediku asukoht .

Selleks ,et merisead ennast hästi tunneksid peab neil toas olema sobiv asukoht .

Nad ei talu tõmbetuult , neile ei meeldi köögiaurud, mu toss ( ka suitsu ei tohi seal ruumis teha ), need

on merisigadele kahjulikud . Optimaalne temperatuur 18-22 , õhk ei tohi olla liiga kuiv ( keskküttega oht ).

Vältida tuleks ka otsest päikest ja samas ka mitte liiga kärarikas koht ( televiisor, raadio ja

muud kära tekitavad kodumasinad ) .Puuri allapanuks sobivad höövlilaastud ja saepuru ,sinna peale lisada

peenestatud põhku ,siis ei jää saepuru karvadesse ja ei ole ka puuri ümber maas ja loomad on ka puhtamad .

Kuna nad tahavad vahepeal peitu minna siis oleks hea puuris ka panna asju kuhu alla nad saaks peitu minna .

Mürgised taimed meriseale.

Elupuu, harilik sügislill, hiina rippuba, iirisesibulad, inglitrompet ( ogaõun), jugapuu,

kartuli- ja tomatipealsed, kevadadoonis, kollane mesikas, kuldvihm, liiliasibulad, luuderohi,

maikelluke, nartsissisibulad, oleander, piimalill, pukspuu, täpiline surmaputk, tulikas ja verev sõrmkübar.

Vitamiin -C

Väga vajalik meriseale ja kuna ta kuulub nende imetajate hulka kelle keha ei suuda ise C-vitamiini toota.

See tähendab ,et nad peavad kogu vajamineva koguse omastama toiduga.

Normaalses tingimustes vajab merisiga päevas 16 mg c-viramiini , tiinuse ajal 30 mg päevas .

Kui toitumine on tasakaalus ,sisaldab palju värsket ,siis saab see vajadus enamasti piisavalt kaetud.

Kui on vaja juurde anda siis saab C- vitamiini vajadusel joogivette lisada.

Merisigadele sobivad köögiviljad ja nende C-vitamiini sisaldus ( mg 100g kohta) :

Brokoli ( 70 ), hiinakapsas ( 27 ), lillkapsas ( 70 ), paprika ( 220 ), põldsalat (26 ), peakapsas ( 36 ),

petersell ( 160 ), kähar lehtsalat ( 54 ), kurk ( 5 ) , spinat ( 49 ), nuikapsas ( 59 ) .

Hein ja rohi

Hein on oliline toit meriseal ,see peab neil koguaeg ees olema ,ka suvel on hea vahel värskele

toidukorra vahele heina näksata saavad .Erinevalt küülikust tohib neile anda ka vihmamärga toitu .

Merisigadele sobiv toortoit:

Prokoli, endiivia, hiinakapsas, hiirekõrv, igasugu rohulehed, jääsalat, kurk, kõik puhmas salati liigid,

käharkapsas, lehtkapsas, lillkapsas, lutsernihein, melon, nuikapsas, paprika, petersell, põld salat,

punane- ja valge ristik, porgand, porgandipealsed, raudrohi, rooskapsas, suur teeleht , peakapsas,

süstlehine teeleht, võilille pealsed ja õied, orashein .

Peakapsaid ja lehtkapsaid anda väheses koguses ,et ei tekiks gaase .

Maiustused (koogid,vahvel, chocolaad ) ja soolased näksid on merisigadele rangelt keelatud.

Hooldus

Vannitamine on merisigadele täisti ebaloomulik tegevus ,seda võib erandjuhul teha kui

loomal on kõhulahtisus ja vajab pesu või kui tal on parasiidid .

Merisigadel ei kulu küüned piisavalt pehme allapanu tõttu ja vajavad lõikust , et küüned ise ka

natuke kuluksid soovitatakse puuri panna mõned telliskivid või kiltkive , samas liiga kõva põrand

võib põhjustada probleeme ka varbapadjanditele või jalakanna osale .

Kui ise küüsi lõigata ei julge siis lasta seda teha vet arstil .

Pesa puhastamine peaks olema :

1) Iga päev - eemalda värske toidu jäägid ,eemalda määrdunud kohad puuris,

pese vajadusel määrdunud toidunõud, harja pikakarvalisi loomi ( lõika ära pulstunud kohad)

2) Iga nädal-vaheta täielikult allapanu, pese kuuma soodaveega puuripõrand, vaata üle

merisiga ,kas karv on ilus ja puhas ( tervisekontroll) .

3) Iga kuu- Pikakarvaliste loomade karvahooldus (vajadusel lõikus) , küünte kontroll( vajadusel lõikus),

hammaste kontroll, puhtuse kontroll ( vajadusel määrdunud koha pesu )

Merisea üldine tervishoid.

Kõhulahtisus- Haiguse sümptomid pehme ,kleepuv, pudrune või vesinemass on sageli esineva

haiguse tunnused .Põhjused liiga järsk toidumuutus, infektsioon, kolibakterid, pastörelloosibakter,

salmonelloositekitajad ja koksidioosidega on tagajärjeks sooleärritus.Siis muutke menüüd ja andke

2-3 päeva kuiva heina ja joogivett koos C.vitamiiniga ning veidi leiget keedusoolalahust

( 1 triiki supilusikatäis soola 1 l vee keedetud kohta ) ,võib teha ka kummeliteed ja panna pudelisse.

Võib anda ka tamme ja paju oksi .Kui olukord ei muutu 24 tunnijooksul tuleb pöörduda arsti juurde .

Kõhukinnisus - Kui merisiga ei väljuta väljaheidet , siis võib selle põhjuseks olla luukumisvaegus,

ballastainetevaene toit või veepuudus. Loom istub küürus, osaliselt kumerdunud seljaga, ega võta

ümbritsevast osa ning reageerib vähe. Sel juhul andke loomale suhu veidi parafiiniõli ( vastavalt merisea

suurusele 0,5 - 2 ml ). Kui kõhukinnisus kestab kauem kui 24 tundi või loom on nõrk pöörduge arsti juurde.

Gaasid - Soolestikugaasid võivad meriseale olla eluohtlikud, sest selle tõttu võlvub vaheliha ( diagfragma)

üles ja surub südant ning kopse kokku. Hingamine ja südametegevus on takistatud ja loom

võib lämbuda või süda seiskuda. Esimeseks sümptomiks on liikumatus ja puhitud kõht ( ümmargune kõht) .

Gaaside põhjukseks on liiga palju värsket korraga , suhkrut sisaldavat toitu (küpsis, pirnid ,rosinad, leib ),

suuremad kapsakogused koos liiga vähese liikumisega, soovitav koh pöörduda arstile .

Haavad- Nahahaavad või mädanikud ja abstsessid on põhjustatud hammustustest või teravatest esemetest.

Kerged haavad võite tohterdada haava- või ravisalviga , mis sisaldab näiteks pantenooli ja vitamiine .

Põletikulisi ja sügavaid haavu peab ravima loomaarst .

Karvade väljalangemine- Põhjuseks võivad olla hormonaalsed häired või parasiidid või seenhaigused ,

osalisedlt võib karvade väljalangemine olla ka normaalne, seepärast on vaja kondulteerida arstiga .

Parasiidid , seenhaigused - Sügelus ja sellega seonduv pidev kratsimine on enamasti märgiks parasiitidest või

seenhaigustest. Valged täpid karvadel ja nahal on tüüpilised täidele . Tuhm karvkate ,ebareeglipäraselt

väljalangevad karvad , koorikud ja valu kratsimisel on sügeluslestade tunnuseks .Ringikujulised ümarad

ketendavad või korbaga kaetud nahamuudatused või karvade väljalangemine on seenhaiguse tunnuseks.

Täpsema põhjuse peab selgitama loomaarst ja määrama ravi . Kandke sel ajal looma puudutades kummikindaid.

Mokahaigused- Tursunud mokad ja ekseemid suupiirkonnas ( põhjuseks on küllastumatta rasvhapete ning

A ja C- vitamiini puudus) põhjustavad peeneid nahahaavandeid ja need omakorda nakatuvad seente või

bakteritega, Andke loomaarsti poolt soovitatud 0,5-11 ml C-vitamiini vastavalt looma kaalule . Lisaks andke

jämedalt jahvatatud linaseemneid ja päevalilleseemneid päevas 1 tl ,et stabiliseerida rasvhapete tasakaalu.

Allergiad - Võib põhjustada silmade,nina js/või naha ärritustja põletikke jalgadel. Allergiat võivad

põhjustada kahjulikud aines allapanus või vaipadel . Näidake looma arstile ja püüdke leida allergia

põhjustaja ning see kõrvaldada ( vahetage allapanu või uuendage vaipa)

Hingamisteede haigused- Aevastamin,vesine või mädane ninavooluse ja köha põhjuseks võivad olla

tolmune allapanu või kuiv keskkütteõhk või külmetus alajahtumine või tuuletõmme.Tagajärjeks võivad olla

viiruselised ja /või bakterjaalsed infektsioonid või seenhaigused hingamisteedes. Üritage selgitada välja

selle tekitaja ja likvideerida ja kui 24 tunni jooksul ei parane ja loom on nõrk peate pöörduma arsti poole.

Kuumarabandus-.Merisigade organism ei ole ,erinevalt paljudest teistest loomaliikidest suuteline

termoregulatsiooniks. Ülekuumenemisele ja kuumarabandusele kalduvad just kogukamad .

Ülekuumenemine algab umbes 28 C juures. Tunnuseks on apaatia, hingeldav hingamine, aeglustunud

pulss, sinakad limaskestad,kõrgenenud kehatemperatuur ( normaalne 37,4 ja kõrge 39,5) ja süljevool.

Tuleb kohe pöörduda loomaarsti juurde ,jahutades looma niiskete külmade ( mitte jää) rätikutega.

Silmahaigused- Tunnuseks on punetav ,põletikuline sidekest ja silmade sügelus . Enamasti on

põhjuseks tolmune allapanu, võõrkehad silmas või tõmbetuul. Üritage kleepuvaid silmi ettevaatlikult

avada niiske pehme rätikuga või hästi niisutada või salvide abil ,igaljuhul näidake arstile ,vajadusel ravi.

Kõrvapõletik- Tunnuseks võib olla pruunjas või must sekreet väliskõrvast , sügelus, tihe kõrvade

kratsimine ,võib esineda üldine halb enesetunne,palavik ,toidust keeldumineja pea viltuhoidmine.

Põhjuseks on võõrkehad või seened, kindlasti pöörduge arstile, keelatud on veega loputamine.

Halvatus - Põhjuseks võivad olla vigastused, luumurrud ja B- ning C-vitamiini puudus.

Laske loomaarsil üle vaadata . Pärast esimest ravi võivad paranemisšansid parandeda ka

massaaži ,füsioteraapia ja elektriraviga, Tähtis tugev vitamiini puudus võib süvendada spetsiifilist

viirusinfektsiooni. Aeg nakatumisest esimeste tunnusteni on pikk 9- 23 päeva ja paranemisvõimalused

väga väiksed , tüüpilised sümptomid on apaatia,söögiisu puudumine, lihaste nõrkus.

Mürgitused - Seedehäired, tugev süljevoolus, veri väljaheites, apaatia, värisemine, krambid ja halvatus

võivad olla mürgiste taimede söömise tagajärjed . Koheselt pöörduda loomaarsti poole .

Kasutatud materjal:

Raamat : Merisiga

Ajakiri Lemmik

...tagasi